Bert Hellinger on saksa psühholoog, psühhoterapeut, pedagoog, teoloog ja filosoof.
Hellinger sündis 1925. a (sünninimega Anton Hellinger) Saksamaal katoliiklikus perekonnas. Viieaastaselt otsustas B. Helliner, et tahab saada preestriks, ning kui ta sai kümneseks, panid vanemad ta õppima Marianhilli ordu katoliiklikku kloostrikooli.
- aastal suleti internaat valitseva poliitilise režiimi tõttu. Bert kolis vanemate juurde tagasi ja läks õppima tavakooli. Kui Adolf Hitler võimule tuli, oli Bert Hellinger seitsmeaastane. Usuliste tõekspidamiste tõttu ei olnud natsionaalsotsialism pereringis heas kirjas ning kuueteistkümneaastane Bert liitus ühe väikese katoliiklike noorte ühinguga, mis oli sel ajal keelatud. Ühe ütluse tõttu tööintervjuul kuulutati ta riigivaenlaseks.
- aastal mobiliseeriti Bert Hellinger Wehrmachti ehituspataljoni. Ta elas üle Prantsusmaa invasiooni ning 1944. a lõpus langes Belgias ameeriklaste kätte sõjavangi. Aasta pärast õnnestus tal siiski vangilaagrist põgeneda.
Pärast Saksamaale tagasi pöördumist võttis Hellinger uuesti ühendust Marianhilli orduga, astus Würzburgi seminari, õppis filosoofiat ja teoloogiat ning sai preestriks. Aasta pärast saadeti ta Lõuna-Aafrikasse misjonäriks. Samal ajal jätkas ta kohalikus ülikoolis õpinguid inglise keele ja pedagoogika erialal ning töötas lõpetamise järel suulude hõimus õpetaja, misjonikooli direktorina. Lõpuks määrati ta juhatama koguduse kõiki sada viitkümmet kooli.
Hellinger elas Lõuna-Aafrikas kuusteist aastat. Ta õppis selgeks suulu keeles suhtlemise, osales rituaalides ja pälvis kohalike tunnustuse. Oma töös nägi ta pidevalt rassilisel kuuluvusel ja usuerinevustel põhinevaid konflikte. Probleemide lahendamiseks läkitas anglikaani kirik kohapeale psühholooge ning grupidünaamika spetsialiste. Nendes töödes tutvus B. Hellinger esimest korda grupi psühhoteraapia meetoditega, omandas need ning juhendas seejärel ise kohalikke seminare. Teiste riikide ja usundite esindajate peeglis nägi B. Hellinger iseenda eraldatust maailmast. Mõtlemist ja elusuunda muutvaks osutus ühe juhendaja küsimus: „Mis on sinu jaoks tähtsam — kas inimesed või ideaalid? Kumma ja mille nimel sa end ohverdaksid?” Hellinger mõistis, et oli inimesed silmist kaotanud, ning muutis koolituse järel oma tööstiili.
- a kutsuti B. Hellinger St.Marienthalist tagasi Würzburgi, kus ta pastoriseminari juhendajana juhendas psühhoteraapia gruppe. Mõne aja möödudes leidis ta, et teadmised psühhoteraapia vallas on siiski puudulikud ning ta asus psühhoanalüüsi õpingute juurde. Pärast seda langetas ta otsuse lahkuda vaimuliku ametist.
Järgmistel aastatel õppis ta Viini Süvapsühholoogia Ühingus (Wiener Arbeitskreis für Tiefenpsychologie/Viennese Association for Depth Psychology) psühhoanalüütikute R. Schindleri ja J. Shaked’i juures. Eelnimetatud ühing sai hilisema Austria psühhoterapeutide ühingu (Vienna Psychoanalytic Society) eelkäijaks. Oma õpingud lõpetas B. Hellinger Münchenis (Münchner Arbeitsgemeinschaft für Psychoanalyse/Munich Psychoanalytic Training Institute). Pärast lõpetamist võeti ta tegevliikmena vastu erialaühingusse.
Hellinger arendas Ruth Coheni ja Hilarion Petzoldi käe all huvi gestaltteraapia vastu. Sel ajal tutvus ta ka Fanita English’iga, kes juhtis ta Eric Berni tööde juurde. Koos oma esimese naise Hertaga integreeris ta gestaltteraapia, primaalse teraapia rühmadünaamika ja psühhoanalüüsi ning elustsenaariumite teooriaga. Oluline oli ka Ivan Boszormenyi-Nagy raamat „Nähtamatud võlakirjad”, varjatud lojaalsuste äratundmine ning vajadus tasakaalustada peredes andmist ja võtmist.
Hellinger õppis pereteraapiat Ruth McClendoni ja Leslie Kadise juures, kus ta puutus esimest korda kokku perekonstellatsioonidega.
Ettelugemine Jay Haley artiklist „Perversne kolmnurk” viis perekondade hierarhia tähtsuse avastamiseni. Järgnes täiendav töö pereteraapias koos Thea Schonfelderiga ja koolitus Milton Ericksoni hüpnoteraapias ja neurolingvistilises programmeerimises (NLP). Samuti on olnud oluline mõju Frank Farelly provokatiivsel teraapial, nagu ka Irena Precopi välja töötatud hoideteraapial. Kõige olulisem element, mille Hellinger NLP-st võttis, oli rõhuasetus tööl ressurssidega, mitte probleemidega.
Hellingeri panus on tema ainulaadne erinevate elementide integreerimine. Ta ei väida, et on avastanud midagi uut, kuid pole kahtlustki, et ta on loonud uue integratsiooni.
Hellinger on öelnud oma intervjuus Norbert Linzile: “Ma ei ole veendunud, et konstellatsioonid paljastavad alati objektiivse ajaloolise tõe perekonna kohta, kuid nad osutavad konstruktiivsetele muutustele usaldusväärselt.” Lisaks võimaldab Hellingeri meetod suuremat „nägemist”, mis läheb tegelikkuse nähtavast pinnast kaugemale näidates toimuvat täies kontekstis ja täielikus tähenduses.